Küsimus, millele vastab lisamõju, mitte omistamine

Ost pärast klikki on järgnevus

Omistamine seob tulemuse kokkupuutepunktiga reegli või mudeli järgi. See aitab kirjeldada teekondi ja koostada turundusaruandeid, kuid ei tõenda, et kokkupuude põhjustas ostu. Varasema tugeva huviga inimene võib tõenäolisemalt nii klikkida kui osta.

Lisamõju küsib, mis oleks juhtunud sekkumiseta. Sama inimese mõlemat võimalust samal hetkel näha ei saa. Hästi kavandatud juhuslik võrdlus hindab rühmade erinevust, selle asemel et omistada kampaaniale kõik hilisemad ostud.

Vaata enne tulemust nimetajat

Oletame, et kummassegi rühma määratakse 1000 sobivat inimest. Samas ette määratud aknas ostab sekkumisrühmas 60 ja kontrollrühmas 50 inimest. Vaadeldud erinevus on üks protsendipunkt ehk näites kümme ostu, mitte kuuskümmend lisandunud ostu.

See arvutus pole olulisuse test. Arvestada tuleb valimivea, määramise kvaliteedi, puuduvate tulemuste ja rühmade mõjutamisega. Määramispõhises analüüsis jäävad üksused algsesse rühma ka siis, kui nad sekkumist ei näinud. Ära asenda hiljem määramist näitamisega.

Kavanda võrdlus enne käivitamist

Määra enne algust sobivus, määramisüksus, põhitulemus, vaatlusaken ja lõpetamisreegel. Kontrolli rühmadevahelist liikumist ja kampaaniate kattumist. Google’i avaldatud geograafiline katsemeetod näitab teist võimalikku üksust, kuid ei sobi seetõttu automaatselt igale väikesele saidile.

Hoia kulud, tulu ja tagastused eraldi. Kallite soodustuste tõttu võivad lisandunud tellimused anda negatiivse majandusliku panuse. Väikese valimi või ebausaldusväärse mõõtmise korral on aus tulemus ebakindlus, mitte võiduprotsent.

Kasuta kumbagi õigel eesmärgil

Omistamine on endiselt kasulik teekondade ja tegevusaruannete jaoks. Sekkumise loodud väärtuse üle otsustamisel on lisamõju asjakohasem küsimus. Kumbki ei korva halbu andmeid. Sellwise säilitab selle eristuse; avalikud näited ja sisetestid ei tõenda pärisklientide kasvu ega tootmiskatsete saadavust.